2022. aasta lõpetuseks oli Santose sotsiaalmeediakanalites lähemalt luubi all mees, kes meie klubi ridades tutvustamist ei vaja: Taivo Idavain!

Santoses 2015. sünniaastaga treeninggrupi ja lasteaedade treener meenutas, kuidas ta ise jalgpalli juurde jõudis. “Sündisin küll Tartus, aga vanemate elutee viis mind Kesk-Eestisse Järva-Jaani. Seal elasin ma kuni keskkooli lõpuni. Kuigi õues oli jalgpalli varem kõvasti toksitud, siis tõsisemalt hakkasin sellega tegelema küllalt hilja – mälu järgi ütleks, et alles umbes 11aastaselt -, kui seal hakkas treeninguid tegema Järvamaal legendi staatuses olev jalgpallitreener Viktor Mets. Sealt ma endale jalgpallipisiku külge saingi,” rääkis Idavain.

Mõte treeneritööst hakkas mehe peas ringlema juba keskkooli viimases klassis, kui tekkis idee tulla Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda õppima treeningõpetust -ja spordijuhtimist. Juba enne ülikoolis teadmiste hankimist sai Idavain esimesed katsetused treenerina ära teha Järvamaal, kus oli Flora noorte juhendaja.

Kuidas läks aga nii, et Järvamaalt jalgpallipisiku saanud mees just Santoses tööle asus? Idavain ise selgitas seda nii: “Peale ülikooli olin mingi aja teinud lihtinimesetööd, aga samal ajal oma tasemele vastavalt ka jalgpalli edasi mänginud. Kuid nagu ikka, pass ei valeta, ja mingil hetkel tervis ei lubanud enam ise aktiivselt väljakul palli taga ajada – vähemalt mitte sellel tasemel, kus oleksin end motiveerituna tundnud. Jalgpall aga samas kõnetas mind ikka ja kuna mu suhtlusringis olid paljud mängijad, kellega koos mängisime, ka noortetreenerid, siis üks asi viis teiseni ja lõpptulemusena pakkus Santos mulle treeneriametit. Pikalt ei pidanud seda otsust kaaluma, kuna – kes ise ei saa ega oska, need õpetavad.”

Santoses alustas ta tööd grupiga, kus olid toona U17 vanuseklassi poisid, kellest päris mitmed on praeguseks mängimas Welco esindusmeeskonna eest. Lisaks hakkas Idavain juhendama ka päris pisikeste lasteaialaste gruppe.

Nagu iga töö puhul, on ka treeneriameti juures plusse ja miinuseid. “Kõige raskem treeneritöö juures on võib-olla see, et nädalavahetused on tööpäevad ja tihti peab mõlemal päeval olema võistlustel. Samas neid asju on võimalik sättida mõnikord endale vastavalt ning alati on hea teha tööd, kui sul on motiveeritud abilised ja treeninggrupp. Iseenesest on treeneritöö töö nagu iga teinegi, kus eelkõige on vajalikud erialased teadmised, võime võtta vastu otsuseid ja vastutada. Mingi osa on õpitav, aga päris palju peaks ka looduse poolt olema kaasa antud, et treeneritööd üldse teha,” avas Idavain oma ameti tagamaid.

Millised on aga olnud tema kõige erilisemad hetked Santose juhendajana? “Ma ei tahaks eraldi välja tuua mingeid turniiride või mängude võite, kuna treenerina vaatame ikkagi üldpilti ja pikemat plaani. Aga kokkuvõtvalt tekitab alati hea tunde see, kui poisid/mehed teevad ja kasutavad väljakul treeningutel omandatud oskusi ja lahendusi ning õnnestuvad oma tegemistes. Eredalt jäävad ka meelde igasugused turniiridel käimised suure osa klubiliikmetega ja see meeleolu, mis siis valitseb ka poiste hulgas.”

Kui rääkida Idavainu kui treeneri motost, toob ta välja omapärase selgituse ja märksõna: JAMA. “Jalgpall Eestis on üks suur JAMA.
Kus,
J – järjepidevus (treeningute ülesehitus ja osalemine)
A – austus (treener-mängija, mängija – treener jne)
M – motivatsioon (leida arenguks stiimul nii treenerina kui mängijana)
A – abivalmidus (inimsuhted Eesti jalgpallis on A ja O ka jalgpalliväliselt).”

Nüüdseks on Idavain aastate jooksul Santoses töötades juhendanud erinevaid gruppe ja oskab kindlasti hästi öelda, miks peaksid lapsed tulema just Santose trenni. “Eelkõige seetõttu, et ma tõesti pean kiitma meie WJK Santose kollektiivi alates ülevalt otsast kuni viimase kõige nooremate grupi treeneriteni välja! Me kõik õpime terve elu, aga suurem osa lapsi, kes tuleb korragi proovima jalkat Santosesse, jääb ka treeningutel edasi käima. Minu arvates näitab see seda, kui asjas sees on minu töökaaslased. Igast lapsest ei saa tippjalgpallurit, aga meie anname võimaluse neile kõigile, kes proovida tahavad,” lubab Idavain.

Santosel on väga hea meel, et Taivo meie töökas kollektiivis toimetab ja soovime omalt poolt ikka pikki ja toredaid aastaid treeneriametis!

Foto: Tõnu Stoltsen