Santosel on väga hea meel, et meie treenerite kollektiiviga on liitunud suure kogemusega Andrus Meinart! 

Jalgpalli juurde jõudis Meinart juba 1980. aastate lõpus, kui Tartus avas eestikeelse jalgpalligrupi Avo Jakovits. ”Mängisime seal, kus praegu on Tamme staadionil kunstmuruväljak, aga toona oli seal liivasaviväljak, väravatel polnud võrke ja meil oli ainult kaks palli, aga kohale tuli üle linna 30 poissi, kellel kõigil oli hästi palju entusiasmi,” meenutas Meinart oma esimesi samme jalgpalli juures.

Enda mängijakarjäärist on meie uuel treeneril meeles veel see, et 1988./1989. aastal käis treeninggrupp ka Lääne-Saksamaal võistlustel. ”See oli täiesti ulme maailm ikka! Elasime peredes ja nägime sealset elu. Esimesed kolm päeva kandsime kõik endaga kaasas tanklast ostetud Coca-Cola klaaspudeleid, sest see oli toona siin justkui väga väärtuslik. Õnneks päris koju kaasa neid keegi vist ei toonud,” rääkis Meinart, kes ise jooksis palliplatsil ringi hilise teismeliseni ning hiljem hakkas juba mõlgutama mõtteid treeneritööst.

”Võisin olla umbes 20aastane, aga ei teagi, kust mul see huvi tuli, sest ühtegi eeskuju otseselt ei olnud. Aga ühel toredal päeval helistasin oma tädipojale Veiko Haanile ja ütlesin: ”Kuule, hakkame jalkatreeneriteks!” Ma ise müüsin sel ajal töö korras vist hoopis mobiiltelefone ehk olin treeneritööst päris kaugel. Veiko mängis toona JK Merkuuri eest ning sealne treener võttis meie info hea meelega vastu, nii et saime Veikoga käia ühes koolis 1.-2. klassid läbi, andsime lastele paberid pihku ja ütlesime, et tulge trenni. Alustasime kusjuures oma grupiga samamoodi nagu ma ise hakkasin jalkat mängima: palle oli kaks tükki, väravatel võrke polnud, aga kokku tuli umbes 50 last, kellel kõigil oli palju entusiasmi,” meenutas Meinart.

Merkuuris töötas ta treenerina ligikaudu viis aastat, seejärel liikus SK10 Premiumi juurde, kus tegeles kahe lennuga ja ligikaudu viis aastat hiljem viis tee Elvasse. ”Sinna oli toona kokku sattunud põlvkond noori ja entusiastlikke treenereid ning selle tõttu tekkis ka mul huvi Elvasse minna. Seal olingi viimased 13 aastat erinevate gruppide juures noortetreener,” lisas Meinart, kes enda sõnul on kõige pädevam 10-12aastaste laste vanuseni, sealt edasi on ta eelistanud oma treeningrühmad teistele treeneritele edasi anda.

Pärast 13 aastat Elvas töötamist tundis aga Meinart, et on aeg uuteks väljakutseteks. ”Ühest küljest hakkab nii pikalt ühes kohas olles kõik korduma ja ennast ammendama. Tundsin, et olen seal klubis juba kõike näinud ja mu silm ei säranud enam, aga ilma selleta ei oska ma seda tööd teha. Lisaks teisest küljest olen juba aastaid töötanud Tartu lähedal lasteaias liikumisõpetajana ja Elvasse sõitmine võttis iga päev ka päris palju aega,” selgitas Meinart.

Aga miks valis ta Tartust just Santose ja mitte mõne teise klubi? ”Minu jaoks oli number üks põhjus inimesed. Tahes-tahtmata puutud võistlustel või ka muudes olukordades teiste klubide treeneritega kokku ja olen tajunud, et siinsed inimesed on võrreldes teiste klubidega rohkem minu inimesed: arusaamad ja huumorimeel sobivad mulle rohkem. Ja selleks, et teha häid asju, on vaja häid inimesi, ja Santoses olles ma tunnetan seda, et treeneritel silmad säravad ja nad on motiveeritud. Ning teiseks on Welco ja Santos minu arust praegu laineharjal selles mõttes, et õhus on entusiasmi: inimesed – nii treenerid kui kontoriinimesed – tahavad asju teha, nad teavad, mida nad tahavad ja kuhu liiguvad. Seetõttu on olnud väga tore siia tulla,” rääkis meie uus treener.

Aprillist Santoses tööle hakanud Meinart on seni olnud abis ühe 2018 grupi juures ja sellest nädalast alustas ta 2019/2020 uue treeningrühmaga Raadil. Ennast treenerina iseloomustades ütleb Meinart, et on küll lõbus, aga ka nõudlik: ”Üldjuhul minu trennides väga suurt kaost ei ole. Püüan hoida joont, et lisaks lõbusale treeningule teeksid lapsed ikka ka sihipärast tegevust ehk trenn ei ole ainult müramise koht. Aga muidugi kõige pisematel peab esmalt trennis ikka ka lõbus olema, muidu nad ei taha kohal käia.”

Kas pikajaalise karjääri jooksul ei ole meie uuel noortetreeneril aga tekkinud ambitsiooni hoopis täiskasvanute jalgpalliga tegeleda? ”Seda pole olnud. Mulle meeldib just lastega tegeleda, sest lastega on lõbusam ja lihtsam. Seda mitte treeneri ameti poolest, et lastega oleks lihtne, aga minu jaoks isiklikult on see lihtsam ja toredam,” sõnas Meinart lõpetuseks.

Santosepere soovib meie uuele treenerile tööks palju jõudu ja edu!